Kaks kuud Göttingenis

Kirjutan parasjagu oma magistritööd teemal “Johannes Vorsti kirjad Johann Mothile” ning selle raames sõitsin – nagu mu osakonna magistrantide seas tavaks – kaheks kuuks Göttingeni, et kasutada sealse Georg Augusti nimelise Ülikooli raamatukogu leidmaks kirjandust oma töö tarbeks. Viibisin Göttingenis 1.03-30.04.2023.

            Kogu selle aja elasin ma ühe väga toreda saksa vanaproua maja pööningukorrusel – üürikorter, mille sealne ülikool mulle otsinud oli. Ainsad kohustused olid mul seal, et ma pidin talle kahe kuu üüri maksma, enda järelt koristama ning peale kella kuut õhtul väljast tulles välisukse alguses küllaltki keerulise viisina paistnud kombel lukku keerama, tema aga pesi see-eest igal esmaspäeval mu pesu. Süüa tegin ma endale ise või sõin väljas. Vabal ajal mängis mu üürileandja kontrabassi ning on ka liige ühes amatööridest moodustatud orkestris, mille ühel kontserdil Göttingenist põhja pool asuvas äärelinnas Bovendenis ma ka ise käisin.

Helmstedtis aastatel 1576-1810 tegutsenud ülikool Academia Julia

            Göttingeni linn on 116 000 elanikuga Alam-Saksimaa lõunaosas asuv vana ülikoolilinn (ülikool aastast 1734). Linna süda on enam-vähem ringikujuline, seda piirab sõõrina vanast ajast säilinud müür, mis praegu on muudetud puiesteeks. Göttingeni vanalinn on ilus ja praeguseni säilinud – näiteks mitme ümberkaudse linna vanalinnad pommitati Teise maailmasõja ajal puruks. Georg Augusti ülikooli vana peahoone asub raekojahoonele küllaltki lähedal, ülikool ja kogu ülikoolilinnak aga hoopis eemal, vanalinnast väljas Göttingeni põhjapoolses osas. Kampus võtab enda alla küllaltki suure territooriumi, Vikipeedia andmetel õpib ülikoolis natuke alla 30 000 õpilase. Enda töö tarbes kasutasin ma ise peamiselt kultuuriteaduste raamatukogu, keskraamatukogu ning teoloogiaseminari raamatukogu. Kesklinn ja kampuse ala on jalgsi täiesti liigeldatavad.

Göttingeni raekojahoone

            Lisaks magistritöö kirjutamisele sain ma Göttingenis saksa keelt harjutada, mis praegu on mul veel küllaltki algeline. Oma töö jaoks pidin ma näiteks saksakeelset kirjandust sõnaraamatu abiga tõlkima. See oli küllaltki aeganõudev töö, kuid kui lõpuks olid kõik sõnad leitud, oli rõõm noid artikleid lugeda. Lisaks katsusin ma muidugi igal võimalusel kohvikus ning oma üürileandjaga saksa keelt pruukida ning alati ütlesin teistele, et minuga ei maksa inglise keelt kasutada (“muidu oleksin ma läinud Inglismaale”, lisades). Kõige selle juures ma leian, et noorel Saksamaale õppima asuval mitte veel väga hea keeletasemega eestlasel on oluline endale ruttu mingi saksakeelne sotsiaalne võrgustik luua, et kohalik keel tal kogu aeg kõrvus oleks. Mina leidsin selle väljundi sealsete korporantidega suheldes. Viimane ongi mu arust üks lihtsamaid ja loogilisemaid teid Saksamaale stuudiumit jätkama asuvale eestlasele, mis lisaks annab võimaluse sügavamalt kohaliku kultuuri ja ajalooga tutvuda.

Celle hertsogiloss

            Nädalavahetused üritasin ma – ka oma juhendaja nõuandel – loovutada reisimisele. Nii tegin ma valdavalt ühepäevareise Kasselisse, Hannoveri, Cellesse, Marburgi, Braunschweigi ning Helmstedti. Nendel reisidel kujunes mul välja enam-vähem selline muster: kõige suurema ja tähtsama kohaliku muuseumi külastus, siis lõunasöök, siis jalutuskäik linnas. Helmstedt oli mulle väikesel määral palverännupaigakski: sealse (endise) ülikooli usuteaduseprofessoriks oli aastatel 1614-1656 üks Georg Calixt, keda mu uuritav Vorst oma kirjades sageli mainib. Ning sealne 1592. aastal ehitamisega alustatud Helmstedti ülikooli peahoone, kus Calixt 42 aastat töötas, on ilusti alles ja seda ma nägin. Näha uurimustöö raames tutvutud ammu elanud inimeste elu- ja tööpaiku, sellised kogemused muudavad ajaloo inimesele elavaks.

vaade Kasselile Wilhelmshöhe Heraklese monumendi juurest

            Kokkuvõttes võib öelda, et Göttingeni külastamine andis mulle väga palju. Soovitan kõikidel tulevastel filoloogia magistrantidel võimalust sinna reisimiseks kasutada ning kõikidel bakatudengitel, kes veel saksa keelt pole õppinud, soovitan seda Tartus õppima hakata, võttes  ainepunkte kasvõi üle normi. Nõnda et hiljem saaks vajadusel kasvõi Göttingeni sõita.

           

Marten Teemant