Väikeste erialade päev Marburgis

Janika Päll:

Üks päev enne Colloquium Balticumi, 27. novembril osalesime Ivo ja Neemega ka Margburgi ülikoolis peetud väikeste erialade päeval, mis oli pühendatud klassikalisele filoloogiale.

Nn väikesed erialad teevad Marburgis tihedasti koostööd: sinna kuuluvad klassikalise filoloogia (eraldi gretsistika ka latinistika) kõrval, nt eel- ja vanaajalugu, islamiuuringud, orientalistika, indoloogia, tibetoloogia, iranistika, kelti uuringud, võrdlev indoeuroopa keeleteadus, klassikaline arheoloogia, kristluse arheoloogia ja bütsantsi kunsti ajalugu, aga ka saksa keele õpetamine võõrkeelena, euroopa etnoloogia, Hesseni liidumaa ajalugu, religiooniteadus, filmiteadused, kliiniline ja neurolingvistika, foneetika, suulise kõne uurimine ja põllumajandus- ja sotsiaalajalugu. 

See päev oli osa riiklikust programmist vähese arvu tudengite ja professuuridega erialade toetamiseks, mille raames on kogu aasta jooksul toimunud väga palju üritusi.

Meie foorum toimus ülikooli uue ja uhke raamatukogus konverentsisaalis, kandis pealkirja “Klassikaline filoloogia 21. sajandil” ja koosnes kolmest paneelist, igal üks põhiküsimus: 

1. paneelis küsiti: Millist rolli saab klassikaline filoloogia mängida kaasaja ühiskonnas? 
Siin rääkisid nt Bayeri Riigiraamatukogu digikogude juht Klaus Kempf ja mitme ettevõtte juhid; nende sõnum oli, et eelkõige saavad klassikalised filoloogid õpetada hästi keeli, et leida paremini informatsiooni (kuna erialakeeled lähtuvad sageli antiikkeltest), ning tutvustada antiikkultuuri ja filosoofiat, et parandada inimeste orienteerumist ühiskonnas ja tõsta nende empaatiavõimet. Meditsiini õppinud ja suurfirma tegevjuhiks tõusnud Dr. Andreas Ritzenhoff rõhutas, et mitmesugused koolituspäevad on firmatöötajate poolt enamasti väga oodatud. 

2. paneelis küsiti, mida ootavad naabererialade esindajad antiikkeelte ja kultuuridega tegelejatelt. 
Siin kõnelesid ülikooli filosoofia, orientalistika, farmaatsia ajaloo, õigusajaloo, romanistika ja majandusajaloo professorid (mõned eriad nimetatuist ei kuulunud küll väikeste hulka), kes rõhutasid juba eelpool mainitut: klassikaliste keelte oskus aitab paremini erinevaid erialakeeli mõista ja teadmistes orienteeruda, ja tõid välja oma suure soovi, et jätkataks antiikautorite (sealhulgas ka vähemtuntumate) teoste tõlkimist ja kommenteerimist. Muuhulgas oli siin meil uhke tunne: õigusajaloo professor Constantin Willems näitas kõigile meie heade kolleegide ja vilistlaste (Merike peaerialal, Hesi kõrvalerialal) Merike Ristikivi ja Hesi Siimets-Grossi koostatud õpikut “Fontes Iuris Romani”

3. paneelis küsiti, kuidas elab klassikaline filoloogia välismaal. 
Selgus, et Prantsusmaal (eriti ladina keele õpetamise osas ja hilisantiigi uurimustega seoses) ja Šotimaal suuri muresid pole ning eriala saab väikeseks nimetada vaid tinglikult, Poolas on klassikalistel filoloogidel elitaarne, pisut veidrike kuvand, Läti ja Tartu ülikoolis aga võideldakse eriala püsimise eest. 

Kõik kolm paneeli pakkusid palju mõtlemisainet selleks, kuidas meie eriala poolt pakutavaid võimalusi paremini tutvustada ja tekitasid ka mõõdukat optimismi: sageli kuuleme klassikalise filoloogia olukorrast välismaa ülikoolides juhtudel kui palutakse ühineda petitsioonidega mingi õppetooli sulgemise vastu. See ettekandepäev näitas pisut helgemat poolt: meid on tarvis ja tegutsemisvõimalusi jätkub.

Kommentaarid

Populaarsed postitused