Põrandaalune klassikalise filoloogia suvekool

Juulis ja augustis 2019 korraldasid klassikalise filoloogia tudengid ja klassikahuvilised suvekooli, kus loeti nii ladina kui kreeka keeles: loetud tekstideks olid „Henriku Liivimaa kroonika“ ja Lukianose „De dea Syria“.

Kohtusime peaaegu igal nädalal, ühel päeval lugesime ladina keeles, teisel kreeka keeles. Lugemised möödusid alati meeleolukalt ning harivalt. Rahulikus tempos saime kohvi ja maiustuste kõrval läbi arutada kõik grammatilised ja süntaktilised murekohad ning kommenteerisime koos nii autorite stiili kui teoste sisu.

Huvitavateks sisulisteks arutuskohtadeks olid näiteks sellised teemad:

• Kas ennustamiseks kasutataval hobusel on elu jaoks määratud jalg vasak või parem?
• Kas ’seitset miili’ oleks eesti keeles õigustatud tõlkida ’seitsmeks penikoormaks’?
• Kas Semiramise elu lõppes tuvina või oli tema keha alaosa tuvi oma?
• Lukianose tõlkimisel oli vaja ohtralt kasutada sõnu „häbedus“ ja „meheau“, siit tekkis küsimus, kas mõned sellised terminid on eesti keelde otse kreeka keelest tõlkides tekitatud.

Keele ja grammatika osas tekitasid probleeme nii müstiline supiinum kui ka aegade segiläbi kasutamine Liivimaa kroonikas. Kas Henrikul olid selle jaoks omad põhimõtted või kasutas ta erinevaid aegasid nii, nagu hea tundus? See küsimus on meil jäänud veel lahtiseks. Samuti saime alati maadelda sellega, kuidas tõlkida nii kreeka kui ladina keelest eesti keelde absoluut-konstruktsioone ilma et-kõrvallauseta (sellel alal on tšempioniks Elo-Mall). 

Fotod: Raul Veede